Toidutalumatus ja -tundlikkus


Seda, et meie igepäevane toit võib meid haigeks teha, oli raske uskuda mul endal ja arvan, et on raske mõista väga paljudel!

Eriti vastuvõetamatu on, kui talumatuks/tundlikuks osutub toiduaine, mida peetakse väga kasulikuks ja vajalikuks – näiteks lehmapiimatooted. Olen olnud ise selles olukorras, kui mulle öeldi  umbes 30 aastat tagasi, et ma ei tohi oma lapsele lehmapiimatooteid anda. Kuidas nii?  Piim on ju väikesele lapsele väga vajalik! Eriti ajal, kui poes polnudki eriti midagi saada.

Kuna mu last vaevasid peaaegu sünnist saati tõsised nahaprobleemid, mida peeti allergiaks, siis alles toidutalumatusest (mida nüüd nimetatakse tundlikkuseks) kuuldes ja testide tegemist saime hakata tegelema probleemi põhjusega. Peale tundlikkust põhjustavate toiduainete eemaldamist menüüst  algas tasapisi tervenemine ja peamine, et ilma tablettideta.

Rohkem teatakse ja tuntaksegi toiduallergiat, laktoositalumatust ja gluteenitalumatust e. tsöliaakiat, kuid varjatud toidutundlikkus on uus, veel vähe uuritud teema ja mida ka sageli eiratakse. Probleem ongi selles, et põhjalikke teadusuuringuid varjatud toidutundlikkuse kohta pole veel piisavalt tehtud.

Samas on väga palju inimesi, kes on tervenenud, jättes menüüst välja neile vaevusi põhjustanud toiduained.

Esimesena hakkas meil Eestis toidutalumatusest/tundlikkusest rääkima ja teste pakkuma Dr. Adik Levin. Ka mina sain oma esimesed teadmised toidutalumatusest just tema käest.

Mis vahe on allergial ja toidutalumatusel?

Peamine vahe on reaktsiooni kiiruses ja tekkivates antikehades: allerginähud ilmnevad kiiresti ja tekivad IgE antikehad, toidutundlikkuse tagajärjed annavad tunda alles 2-3 päeva peale probleemse toidu söömist ja tekivad IgG antikehad.

Tervele inimesele ei tohiks söödud toit mingeid probleeme tekitada – seega, kui igapäevaselt vaevavad erinevad kõhu-ja terviseprobleemid, samuti ülekaal, siis võiks igaüks korraks järele mõelda, kas söödud toit on ikka kehale sobiv.

Tõde on see, et varjatud toidutundlikkust on raske kindlaks teha, sest kõigil avaldub see erinevalt ja ka põhjused on erinevad: valkude mittetäielik lagunemine soolestikus kas ensüümide puuduse-, soolebakterite tasakaalutuse-, soolepõletike või muu põhjuse tõttu.

Söödud toiduained peavad  soolestikus lagunema algosakesteks – valgud aminohapeteks ja suhkrud monosahhariidideks. Kui toitu ei lagundata korralikult, siis tekivadki erinevad kõhuvaevused. Pidev talumatute toiduainete tarbimine võib viia soolepõletiku ja selle läbilaskvuseni. Läbi kahjustunud sooleseina organismi sattunud täielikult seedimata toiduosakesed võivad tekitada väga erinevaid hädasid, nagu peavalu, pidev väsimus, „udusolek“, migreenihood, ekseemid, lööbed, käte tuimus, lihas-ja liigesevalud, aneemia, ülekaal ja isegi depressioon.

Talumatute toiduainete söömisel immuunsüsteem reageerib neile kui võõrastele – tekib immunoloogilile reaktsioon. Aga kui vaevusi põhjustab toit, mida süüakse iga päev, siis on immuunsüsteem pidevalt häireseisundis.

Toitumisterapeudid väidavad tänasel päeval kindlalt, et kaks kõige sagedamini toidutalumatust põhjustavat toiduainet on lehmapiim ja teraviljagluteen – samas on need meie inimeste kõige enam tarbitavad toiduained. Toidutundlikkuse testid näitavad tihti talumatust ka muna, pärmi ja hallitusseente suhtes. Pärmitalumatuse teeb omakorda keeruliseks asjaolu, et sel juhul on sobimatud ka õlu, vein, pärmi sisaldavad küpsetised, seened, hapendatud toiduained nagu hapukapsas ja -kurk, jogurt, juust, kuivatatud puuviljad, äädikas, b-rühma vitamiinid ja säilitusaineid sisaldavad toiduained.

Kui kedagi vaevavad igapäevaselt arusaamatud terviseprobleemid ja on tekkinud kahtlus toidutalumatuse ja toidutundlikkuse suhtes, siis minu esmane soovitus ongi pidada toidupäevikut. Kirjutage üles kõik, mida sööte ja jälgige, kuidas keha ja kõht reageerivad.

Abiks on, kui loobuda kahtlust tekitavast toiduainest 2-4-ks nädalaks ja siis proovida seda uuesti süüa. Kui tekib halb enesetunne, siis on põhjus leitud.  Kuna ise toiduainete menüüst väljajätmine võib olla tervisele kahjulik, tuleks kindlasti konsulteerida toitumisterapudiga, et end vajalikest toitainetest mitte ilma jätta.

Toidutundlikkuse kiiremaks väljaselgitamiseks on võimalik teha ka erinevaid teste: üks on Itaalias kasutatav Cytotoxic test, mille puhul jälgitakse mikroskoobi all toiduainete mõju eeskätt valgetele verelibledele ehk leukotsüütidele, aga ka Synlab kaudu Saksamaal tehtav  ELISA test, milles määratakse IgG antikehad 176-le toiduainele. Tasub teada, et ükski test ei anna 100 % absoluutset vastust, kuid samas on nad suureks abiks talumatute toiduainete kiiremaks kindlakstegemiseks.

Toidutalumatuse testi tegemisel on oluline konsulatatsioon toitumisterapudi poolt, kes annab esiteks saatekirja testi tegemiseks ja hiljem testitulemustele toetudes annab toitumissoovitused, koostab lubatud toiduainetest tervisliku tasakaalustatud menüü ja vajadusel soovitab ka toidulisandeid soolestiku toetamiseks.

Toidutundlikkus on keeruline nähtus, mille mehhanisme alles uuritakse ja avastatakse. Tähtis on kõigil teadvustada, et nagu me kõik oleme erinevad, on ka meie soolestiku mikrobioota erinev. Toit, mis on väga tervislik ja ei tekita ühele inimesele mingeid probleeme, võib teisele põhjustada suuri vaevusi. Kuulake oma keha!

Ülle Tammesalu

Kasutatud kirjandus: ajakiri “Toitumisteraapia” nr. 30