Kommenteeri

Süsivesikud, suhkrud, glükoos

Aeglased süsivesikud

Süsivesikud on meie keha kõige tähtsamad energiaallikad - need annavad peaaegu poole vajalikust energiast, ülejäänu saame valkudest ja rasvadest.

Söödud süsivesikutest toodab keha glükoosi, mis on meie organismi põhikütus. Ka aju vajab normaalseks toimimiseks just nimelt glükoosi.

Mis on siis mis?

Inimeste teadmised ja arusaamad süsivesikutest, mida süüa tohib ja mida mitte, on väga erinevad ja vastuolulised. Segadus tekibki sellest, et glükoos on suhkur ja kuna keha seda vajab, siis paljudel inimestel, kuuldes sõna “suhkur“, tulevad silme ette poes riiulitel olevad suhkrupakid ja maiustused.Kuid nii tore see ikkagi pole. Tegelikult vajab meie organism süsivesikuid, et siis nendest toota glükoosi, mitte suhkrurikkaid maiustusi ja jooke. Mida peaks siis sööma, et toita oma keha vajalike süsivesikutega?

Oluline on teada, et süsivesikul ja süsivesikul on vahe – määravaks saab, kui kiiresti süsivesikutest saadav glükoos organismis imendub, kas aeglaselt või kiirelt.

Parimad aeglaste süsivesikute allikad on puu-ja köögiviljad, kaunviljad, täisteraviljad, seemned ja pähklid. Neid nimetatakse ka „headeks“ süsivesikuteks, sest sisaldavad kõiki seedimiseks ja ainevahetuse toimimiseks vajalikke toitaineid: vitamiine, mineraalaineid, fütotoitaineid, ensüüme ja kiudaineid. Just kiudained on väga olulised meie soolestikule, kuna seovad endaga toksiine, millest keha soovib vabaneda.

Kahjuks paljud inimesed söövad köögivilju vähe, aga just need hoiavad ära kõhukinnisuse, mis on pajudel probleemiks. Hoides oma seedimise korras, saame ära hoida jämesoole-, seedekulgla-ja südamehaigused, rasvumise ja diabeedi.

Igal päev peaks sööma täisteraleiba või putru, värsket salatit, kuumtöödeldud köögivilju, vähemalt kaks puuvilja, paar korda nädalas ka ube, läätsi, herneid. Süües erinevaid köögivilju, saame stabiilse ja püsiva energianivoo kogu päevaks.

Kiired süsivesikud on aga kõik suhkrust ja valgest jahust valmistatud tooted. Vastupidi aeglastele süsivesikutele puuduvad neis peaaegu kõik seedimiseks vajalikud toitained. Süües saiakesi, kooke, valgest jahust pastatooteid, komme, küpsiseid, samuti juues magusaid mahlu ja karastusjooke, saab inimene küll kiire energiapuhangu, kuid varsti saabub järsk energialangus, sest söödud toidus puudusid seedimiseks vajalikud ensüümid.

Kiired süsivesikud

Tihe magusasöömine kõigutab üles-alla meie veresuhkru taset, tekitades väsimust, samuti meeleolu-ja keskendumisprobleeme. Pidevalt rohke glükoos ja insuliin veres põhjustavad lõpuks olukorra, kus koed ei võta enam gükoosi vastu ja veresuhkrutase jääbki kõrgeks - tekkinud on 2. tüüpi diabeet. Ka kaalutõus on põhjustatud liigsetest ja just kiiretest süsivesikutest, sest glükoos, mida kehas energiaks ei kasuta, salvestub rasvana.

Kõik suhkrud ja rafineeritud jahust valmistatud tooted on kiired süsivesikud, mida meie keha tegelikult ei vaja.

Rafineeritud valge suhkru liigtarbimist peetakse üheks enneaegse vananemise ja paljude haiguste põhjuseks. Pika töötlemisprotsessi jooksul on sellest kadunud kõik vitamiinid ja mineraalid ja keha peab rafineeritud suhkrust energia saamiseks kulutama enda varudest B-grupi vitamiine.

Poes suhkrut ostes võiks eelistada pigem rafineerimata toorsuhkrut, mett, palmi-, kookosõie-, indiaanisuhkrut, agaavi-ja vahtrasiirupit.

Suhkruasendajatest peetakse kõige kahjutumaks looduslikku steviat. Poes on müügil ka frukoos e. puuviljasuhkur. Looduses leidub fruktoosi puuviljades ja enamikes juurviljades, kuid fruktoos pole neis kunagi üksinda, vaid on alati glükoosiga keemiliselt seotud.

Nüüdseks on palju infot puhta fruktoosi kahjulikkuse kohta, kindlaks on tehtud, et selle liigsel tarbimisel võib tekkida mittealkohoolne rasvmaks. Hoiduda võiks ka toodetest, kus on kasutatud glükoosi-fruktoosisiirupit. Ka mett võiks tarbida kui ravimit, kuna kuuma tee või kohvi sisse pandult on ta mõju veresuhkrule täpselt sama, mis tavalisel suhkrul, sest kuumus tapab kõik selle tervistavad omadused.

Saadaval on ka kunstlike magusainetega valmistatud tooted. Neid ostes peaks alati sildilt lugema, millega on antud toode magusaks tehtud. Ohutuks suhkruasendajaks peetakse sukraloosi e. splandat, tagatoosi ja ksülitooli - kõiki neid soovitatakse tarbida mõõdukalt.

On tooteid, mis on magustaks tehtud aspartaamiga, mille ohutuse üle vaieldakse siiani. Kindlaks on tehtud, et selle seedimise käigus tekib kehas väike kogus metanooli.

Mida siis teha, kui on magusaisu ja „tahaks midagi head“?

Pähklid

Magustoiduks on parimad pähklid ja seemned koos puuviljade-marjadega. Toitusid saab magusaks teha banaani, pirni, mango, hurmaa, datlite, viigimarjade, rosinate jt. kuivatatud puuviljadega. Ise saab valmistada pähklitest ja datlitest komme, lisades sekka seemneid ja hapusid marju.

Ka tume śokolaad väikeses koguses on hea valik magusaisu rahuldamiseks. Kuidas siis parandada oma söömisharjumusi ja vähendada oma igapäevast magusasöömist?

Alustada võiks oma toitumise korrigeerimisest. Oluline on süüa 5-6 korda päevas, kolm põhisöögikorda ja 2-3 vahepala. Selliselt süües saab jaotada süsivesikud kõikide toidukordade vahel ära. Kui keha saab kõik vajalikud toitained kätte, siis magusaisu ei tekigi.

Kes magusata elada ei suuda, siis soovitan suhkrukogust hakata vähendama toitudes järk-järgult, asendades need tasapisi tervislikumate magustajate ja puuviljadega.

Oluline on, et keegi ei jätaks ennast süsivesikutest ilma. Tuleb vaid valida tervislikud süsivesikud ning süüa neid õigetes kogustes ja õigetel aegadel.

Ülle Tammesalu

Kasutatud kirjandus:

  1. Ajakiri „Toitumisteraapia nr. 9, 2014 „Magus elu““
  2. Tiiu Vihalem - „Fruktoos - sõber või vaenlane?“
  3. www.toitumine.ee
  4. Annely Soots - „Toitu terviseks“

Lisa kommentaar

Email again: