Suhkrud – millist valida?


Pilt: depositphotos.com

Kõik me armastame magusat. See omadus on meile juba emapiimaga kaasa antud, sest ka meie esimene toit, rinnapiim, on magus.

Süsivesikud on inimesele peamiseks energiaallikaks. Glükoos on meie kehale kõige tähtsam kütus, ka aju vajab toimimiseks just nimelt glükoosi. Süsivesikud, millest keha glükoosi toodab on laktoos e. piimasuhkur, fruktoos e. puuviljasuhkur, maltoos e. linnasesuhkur, sahharoos e. tavaline suhkur, liitsüsivesikud tärklis ja kiudained.

Kõik teavad, et glükoos on suhkur ja kuna keha seda vajab, siis järelikult on magus meile vajalik.

Rafineeritud valge suhkur e. sahharoos, mida meie inimesed iga päev tarbivad, koosneb glükoosist ja fruktoosist. Seega nii mõnigi arvab, et valge lauasuhkur, kuna sisaldab glükoosi, on vajalik energia saamiseks. Lisaks asjaolu, et seda valmistatakse suhkruroost või -peedist.

Kuid nii tore see ikkagi pole. Meie organism vajab tegelikult süsivesikuid, et nendest toota glükoosi. 

Parimad süsivesikute allikad on puu-ja aedviljad, täiteratooted, kaunviljad, kuna  sisaldavad  ka kiudaineid ja muid vajalikke toitaineid.

Mis siis selles halba on, kui meie keha saab palju suhkruid?

Kui söödud toidus on liigselt suhkruid, siis tõuseb  vere suhkrutase väga kiiresti.  Sellele vastuseks eritab kõhunääre rohkelt insuliini, et glükoos saaks keharakkudesse minna ja vere suhkrusisaldus normaliseeruks. Kui siis keha on enda toimimiseks vajaliku glükoosi kätte saanud, väikesed tagavarad maksa salvestanud ja ikka on veres glükoosi, hakkab insuliin rasvarakke tootma, sest „ülejääk“ tuleb ju kuskile panna.

Seega tihti magusat, samuti kiiresti veresuhkrut tõstvaid toiduaineid  süües koormame oma  veresuhkru kontrollmehhanismid üle ja kõhu ümber hakkab kogunema pekikiht. Pidevast kehas ringlevast insuliinist muutuvad keharakud glükoosi suhtes tundetuks ja ei võta seda enam vastu. Ühel päeval kõhunääre lihtsalt väsib ehk „põleb läbi“ ja tekkinud on 2. tüüpi diabeet.

Minult on küsitud, missugune magusaine on siis kõige parem?

Vastus oleneb sellest, kes küsib. Kui inimese kehakaal on korras, siis targalt toitudes võib suhkrut julgemalt toitudesse lisada. Kuid kui küsija soovib kaalu langetada, siis peab kiirete süsivesikute koguseid toidus väga jälgima, sest veresuhkur tõuseb kõrgele ka tervislikku mett süües.

Kõige tavalisem valge rafineeritud suhkur, mida inimesed kõige rohkem tarvitavad,  võiks olla harv külaline meie toidulaual. Valge suhkru rafineerimisel on eraldatud sellest kõik vitamiinid ja mineraalid, samas  meie organism vajab suhkrust energia tootmiseks rohkesti B-grupi vitamiine. Seega suhkru liigne tarbimine toob kaasa B-vitamiinide puuduse kehas.

Eelistada võiks palmi-, kookosõie-, indiaanisuhkrut, vahtrasiirupit.  Samuti magusad puuviljad: banaanid, mangod, hurmaa, daltid, rosinad, ploomid – kõik on paremad kui valge suhkur. Kõige kahjutumaks suhkruasendajaks peetakse looduslikku steviat.

Mõnes poes on võimalik osta ka frukoosi e. puuviljasuhkrut. Nüüdseks on palju infot puhta fruktoosi kahjulikkuse kohta. Fruktoosi leidub puuviljades, mees, õites, marjades ja enamikes juurviljades. Kuid fruktoos pole neis kunagi üksinda, vaid koos glükoosiga, olles keemilisel seotud. See muudab väga palju. Fruktoos organismis saadetakse kõigepealt maksa, kus väike osa sellest muudetakse glükoosiks, kuid enamus läheb rasvade sünteesiks. Liigsel fruktoosi tarbimisel võib tekkida mittealkohoolne rasvmaks.

Saadaval on ka kunstlike magusainetega valmistatud tooted. Mõned eelistavad neid madala kalorsuse tõttu. Samas, kuna neis glükoosi pole ja  küllastustunnet ei teki, siis söögiisu pigem tõuseb. Keha petta pole võimalik. Aspartaami ohutuse üle vaieldakse siiani, kuid see, et selle seedimise käigus tekib kehas väike kogus metanooli, on kindlaks tehtud.

Mida siis teha, kui on magusaisu ja „tahaks midagi head“?

Magustoiduks on parimad pähklid, seemned koos puuviljadega ja marjadega. Toitusid saab magusaks, lisades banaani, mangot, hurmaad, datleid, viigimarju, rosinaid jt. kuivatatud puuvilju.

Ise saab valmistada pähklitest ja datlitest komme, lisades sekka seemneid ja hapusid marju.

Ka tume śokolaad on ka hea valik.

Tõde on see, et kui inimene hakkab sööma tasakaalustatult, 5-6 korda päevas ja keha saab kätte kõik vajalikud toitained, siis piinavat magusavajadust ei tekigi. Tihtipeale on magusaihalus mingi toitaine puudus organismis, aga ka pärmseen soolestikus võib olla suurenenud suhkruvajaduse põhjus.

Ise avastasin ühe hea retsepti, mis on eriti hea, kui õnnestub poest saada maitsev mango.

Mangomagustoit 2-le:

1 küps mango

½ purki kookoskoort

2 tl chiaseemneid

½-1 kl vett

Vajadusel mett, vahtrasiirupit, või pruuni suhkrut

Koori mango ja pane koos ülejäänud ainetega blenderisse. Sega ja pane magustoidukaussidesse. Lase natuke külmpapis seista, et chiaseemned paisuksid.

Kasutatud kirjandus: Ajakiri „Toitumisteraapia“ nr. 25