Kas tervislik toit on kallim kui tavatoit?

Tihti võib kuulda sellist ütlemist: „Ma sööks küll tervislikult, aga kuna tervislik toit on nii kallis, siis ma ei saa seda endale lubada!“

Kui minna poes tervisetoodete osakonda või ökopoodidesse, siis tõesti nii see on – kõik mahe- märgistusega tervisetooted on tavatoodetest kallimad.

Aga kui hakata sügavamalt arutlema selle üle, missugune toit on tervislik ja milline mitte, siis nii üllatav kui see ka pole, siis tervislikult toitumine ei pruugi olla kokkuvõttes kallim. Selleks, et toita oma keha kõige vajalikuga, pole tarvis sugugi osta kalleid kodu- ja võõramaiseid „tervisetooteid“, millest viimased ei pruugi kõikidele inimestele sobidagi, vaid süüa meie enda maamullas kasvanud köögi-ja puuvilju, eestimaiseid piimatooteid, mune ja liha, herneid, ube,  metsa – ja aiamarju.  Just need ongi kõige tervislikumad toidud meie, eestimaalaste  jaoks.

Kõige paremad ja kasulikumad meie organismile on värsketest toorainetest kodus valmistatud  toit ja seda saab igaüks endale lubada, kui vaid tahtmist ja viitsimist on.

Kui minna poes köögiviljaosakonda, siis porgandid, kaalikad, kartulid, erinevad kapsad, sibulad, suvikõrvitsad, kõrvitsad, rohelised salatid jne. on hinna poolest kõigile kättesaadavad. Samuti ostes toorest liha ja sellest ise valmistades koduseid toite, saab üsna odavalt perele sööke valmistada.

Hommikusöögiks ei pea sugugi sööma kallist sinki ja juustu, vaid toeka kõhutäie saab keedetud pudrust. Erinevate pudruhelveste valik on meie poodides rikkalik ja hinnalt on need väga soodsad. Kui pudrule silmaks panna teelusikatäis eesti võid, peotäis metsast korjatud mustikaid või muid eestimaiseid marju, peale riputada purustatud linaseemneid, siis selline hommikusöök, aga miks mitte ka õhtusöök, täidab kõhu pikaks ajaks.

Tervisliku lõuna-või õhtusöögi saab odavalt teha toorest lihast, mis on võrreldes tööstuslikult toodetud poolfabrikaatidega odavam. Erinevate köögiviljade kasutamisega saab iga kord teha uue maitsega toidu.

Kallid pole ka täisteratooted nagu tatar, läätsed, odratangud, riis, hirss, oad ja herned. Kaladest on kodumaine räim soodsa hinnaga.

Kuna just praegu valmivad metsades ja aedades kõiksugused marjad ja puuviljad, siis ideaalseks vahepalaks sobivad hästi kõik kodumaised õunad, pirnid, kirsid, marjad, millele lisaks on kasulik süüa pähkleid ja seemneid. Jah, pähklid on üsna kallid, kuid neid ei pea sööma sugugi iga päev ja palju korraga, vaid ainult ühe supilusika jagu. Seemnetest on hea hinnaga päevalille- ja kõrvitsaseemned. Kuna pähklid ja seemned säilivad kaua, siis on nutikas osta neid sooduspakkumiste ajal koju varuks.

Kel oma aed, saab ise kasvatada erinevaid juur- ja köögivilju, rohelisi salateid ja maitsetaimi, mis on vägagi tervislikud. Kel aeda pole, saab maitserohelist ja salateid kasvatada kasvõi aknalaual või rõdukastides lillede vahel, sest salatid ja maitsetaimed on väga dekoratiivsed ja pakuvad ka silmailu.

Rasvad on samuti väga olulised meie menüüs ja need peaksid kindlasti olema kvaliteetsed – ekstra virgin oliiviõli, või, kanepiõli jne. Kvaliteetsed õlid on võrreldes rafineeritutega kallimad, kuid kuna rasvu soovitatakse tarbida üsna vähe – üks teelusikatäis korraga, siis ostes pudeli kallimat oliiviõli ja paki võid, jätkub neid pikaks ajaks.

Tihti ei oska me hinnata seda rikkust, mis meil siin endal õue peal kasvab, vaid kõik võõramaine tundub palju parem ja kasulikum.

Heaks näiteks on kõrvenõges, mille rohime oma aiast välja ja siis ostame mujal kasvatatud, kuivatatud, jahvatatud ja ilusasse pakendisse pandud nõgesejahu kalli raha eest poest. Samas võiks kõiki rohelisi söödavaid „umbrohtusid“ kas sügavkülmutada või kuivatada, et siis talvel neid smuuti hulka panna.

Need inimesed, kes on muutnud oma toitumisharjumusi ja hakanud tervislikumalt toituma, on avastanud üllatusega, et toidupoes ei kulu sugugi rohkem raha, sest ära jäävad paljud nn. “ebatervislikud“ ostud nagu kommid, küpsised, erinevad krõpsud, suhkrurikkad joogid, saiakesed ja koogid, mis enne kuulusid igapäevaostude hulka.

Kes tahab olla terve ja süüa tervislikult, siis võiks juhinduda sellisest teadmisest: tervislikul toiduainel ei ole koostisosade silti küljes. Parima toidu annab meile loodus!

Kodune pesto ilma piiniaseemnete ja parmesanijuustuta – maitseb sama hästi!

2 dl kõrvitsaseemneid

1 dl ekstra virgin oliiviõli

2 spl sidrunimahla

¼ tl meresoola

2 küüslauguküünt

2 peotäit basiilikut

Soovi korral lõik suvikõrvitsat (teeb segu mahlasemaks)

Pane kõik köögikombaini või blenderisse ja sega ühtlaseks. Vajadusel lisa oliiviõli.